Ühe Mütsi Alla

21. jaanuaril 2017 toimus moto all „Ühe Mütsi Alla“ Viljandi maakonna võõrkeelte aineühenduste õpikogukonna koolituspäev, kus osalesid peaaegu kõik Viljandi Gümnaasiumi  võõrkeelte õpetajad. Ürituse ja ühtlasi projekti ÜMA eesmärk on luua võõrkeelte ühine aineliit Viljandi maakonnas ning seminar oli koostöö algatuse esimene samm.  Inglise, saksa, vene, prantsuse, soome ja rootsi keele õpetajate päeva aitasid sisustada Embassy of Education´i juht Ott Ojamets seminariga „Innovatiivne keeleõpe klassiruumis“ ning inspiratsioonikoolitaja Harald Lepisk („Inspireeriv õpetamine“). Koostööpäeva finantseeris Euroopa Liidu Sotsiaalfond programmi „Pädevad ja motiveeritud õpetajad ning haridusasutuste juhid“ tegevuse „Õpetajate ja haridusasutuste juhtide professionaalse arengu edendamine koostöövõrgustike kaudu“ raames.

 

Ott Ojamets andis võõrkeeleõpetajatele palju mõtteainet sellest, kuidas muuta õppeprotsess õppija jaoks nauditavaks ning tulemusrikkaks arvestades teaduslikke uuringuid õpistiilide ning mälu kasutamise kohta. Näiteks oli huvitav tõdeda, et inimene vajab mistahes võõrkeeles suhtlemiseks umbes 1200 enim kasutatavat sõna, et toime tulla 71% kõikides elus ettetulevates keelesituatsioonides. Ott andis ka väga praktilisi näpunäiteid, kuidas taolise tasemeni jõuda nii, et tunnis ei kaota keegi motivatsiooni, kuid samas toimub intensiivne õppimiseprotsess. Õpetajad said  kinnitust, et keeleõppija kaks kõige peamist aspekti õpitava teema kohta on algajail huvitavus ning konteksti tundmine ja edasijõudnuil huvitavus ning kasulikkus elu parendamisel. 

Õpetajad olid küll teadlikud visuaalsest, auditiivsest ja kinesteetilisest õpistiilist, kuid Ott Ojamets avas nö silmad, kuidas antud õpistiile saab igapäevases klassiruumis arvestada ning pakkuda õpilastele just neid keeleülesandeid, mis sobivad kõikide stiilidega. Näiteks, teades, et 65% õpilastest on visuaal-kinesteetilised õppijad, on vajalik teha intensiivsesse õppimisse väike paus iga 15 minuti järel, mis tuleks täita kinesteetilise tegevusega – nalja, emotsiooni, lõhna või maitsega (šokolaad on hea variant), kuna õppimise efektiivsus langeb selle aja jooksul märgatavalt. Kinesteetiline tegevus aga aitab efektiivsust üleval hoida.

Harald Lepisk aitas leida inspireeriva kooli mudelit läbi rühmatöö, kus avanes võimalus arutada õppija tulevikuoskuste üle pakkudes välja inspireerivaid keeleõppe algatusi ning võimalusi, millega saab teha kooli huvitavaks. Erinevate ideede hulgast jäi näiteks kõlama keeleõppe/ ettevõtluslaager, kus õpilased saaksid end arendada läbi tegeliku elu simulatsioonimängude. Õpetajatel oli võimalus analüüsida ka endid mõeldes, miks oleme õpetajad ja kas naudime seda, mida elus teeme. Harald andis samuti ülevaate, millest sõltub inimese õnnelikkus  - geneetika, eluolud ja peaasjalikult suhtumine. Õpetajad täiendasid oma teadmisi seitsme õnnelikuks olemise harjumuse kohta, millest jäid kõlama kaks olulisimat– õnnekõnd ning tänulikkuse päevik.

Seminaril esinenud koolitajad andsid palju mõtteainet ja motivatsiooni, et järgmine kord õpilaste ette astudes oleks kõik sammukese õpilastele inspiratsiooniallikaks olemisele lähemal ning oskaksid olla õnnelikud igas olukorras.  

 

  

Rohkem pilte saab vaadata siit.

 

Projekti toetas:

„Õpetajate ja koolijuhtide professionaalse arengu toetamine“; „Pädevad ja motiveeritud õpetajad ning haridusasutuste juhid“